Alaealised saavad juba Smart-ID konto luua biomeetriliste andmete abil

Nüüdsest saavad 13–17aastased noored registreerida oma biomeetrilised andmed, kasutades Smart-ID kontot. Piisab vaid nutiseadmest, kehtivast isikutunnistusest ja vanema nõusolekust. Leedu on Balti riikidest esimene, kes lõi sellise võimaluse. Teenust pakkuva leedu ettevõtte SK ID Solutions ärijuht Viktoras Kamarevcevas ütleb, et noortele finantstööriistadele juurdepääsu võimaldamise eesmärk on arendada nende finantskirjaoskust, harida neid internetis turvaliste tehingute tegemisel ja julgustada neid oma rahaga iseseisvalt hakkama saama.

„Leedu alaealised on esimesed Balti regioonis, kes saavad biomeetrilisi andmeid kasutades iseseisvalt luua Smart-ID konto. Noortele ilma nutiseadmeta ja kehtiva passi või elektroonilise kiibiga ID-kaardita uue konto registreerimiseks on vaja ka lapsevanema või hooldaja nõusolekut. Registreerumisel saadakse 30 minutit aktiivne kinnituslink, mille saab allkirjastada enim kasutatavate kvalifitseeritud elektroonilise allkirja vahenditega – Smart-ID, Mobiil-ID või kvalifitseeritud allkirja sertifikaadiga isikutunnistusel“, selgitab V. Kamarevcevas.

Ettevõtte esindaja sõnul on finantsvahendite kättesaadavus oluline kõikidele vanusegruppidele ja eelkõige noortele: „Lihtsustatud registreerimisprotsess tagab teismelistele lihtsama juurdepääsu oma rahale ning julgustab neid õppima oma isiklikke rahaasju haldama, internetipanka kasutama ja turvaliselt elektrooniliste teenustega ühendust looma,“ lisab V. Kamarevcevas.

Teooria ilma praktikata on lihtsalt tühi jutt

Leedu Pankade Liidu (LBA) president Eivilė Čipkutė kinnitab, et see, et noored saavad nüüd Smart-ID konto luua biomeetrilisi andmeid kasutades, on tervitatav algatus, sest see mitte ainult ei ava uusi võimalusi oma rahaliste vahendite praktiliseks haldamiseks, vaid parandab ka Leedu üldist finantskirjaoskust.

„Pakkudes noortele võimalust õppida kasutama pangakaarti, tegema ülekandeid, looma ühendust elektroonilise pangandusega jne, loome finantskirjaoskusele tugeva aluse. Ühendades teooria praktikaga, on noortel piisavad teadmisi ja nad on valmis iseseisvalt oma rahaasju haldama, oskavad säästa ja targalt ümber käia taskurahast palju suuremate summadega,“ ütleb LBA president.

Leedu 15-aastaste finantskirjaoskus ei küüni endiselt teiste riikide eakaaslaste tasemele ja jääb isegi alla keskmise – seda näitas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tehtud PISA uuring.

„Leedu on noorte finantskirjaoskuse poolest 13 OECD riigi seas 8.–9. kohal, olles kogunud 498 punkti, kuid OECD keskmine on 505 punkti. Uuring näitas, et kõrgeima finantskirjaoskusega riikides – Eestis ja Soomes – on lapsed oma rahaga toimetulekul palju iseseisvamad. Leedu lapsevanemad on samas OECD riikidest kõige rohkem seotud oma laste finantskirjaoskuse vallas harimisega. Nad keskenduvad sageli oma lastele eeskuju andmisele, kuid tundub, et lapse isiklikku kogemust ei tasu unustada,“ räägib E. Čipkutė.

Turvalisuse õppimine

V. Kamarevcevas märgib, et see uuendus mitte ainult ei anna alaealistele iseseisvust ja aita kaasa finantskirjaoskuse arendamisele, vaid muutub ka vahendiks, mis võimaldab lastel rahaga turvaliselt ringi käia.

„Kuuleme pidevalt jutte isikuandmete leketest ja finantspettustest, mistõttu tuleb finantsvahendite kättesaadavuse laiendamisel juhtida alaealiste tähelepanu turvalisusele. Väga oluline on laste

harimine lapsevanemate poolt küberhügieeni teemadel – näidake neile, kuidas e-poes turvaliselt tehinguid sooritada, kuidas kontrollida seal kuvatavat Smart-ID koodi äpis kuvatavaga. Samuti õpetage, mida teha, kui koodid ei klapi ja miks on oluline selline toiming tühistada. Vaid selliste eriteadmiste ja -oskustega saavad lapsed turvaliselt kasutada neile avanevaid võimalusi,“ ütleb V. Kamarevcev.